USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis
enam Lääne poolkera puudutavad probleemid.
Preisi strateeg Carl von Clausewitz on öelnud, et sõda on poliitika jätkamine teiste
vahenditega – poliitiline kavatsus on eesmärk, sõda on vahend ja vahend ei ole kunagi
mõeldav ilma eesmärgita.8 Külm sõda haakus selle põhimõttega väga hästi. USA jaoks oli
eesmärgiks julgeolek ja kommunismi piiramine ning alguses sai ta seda väga hästi
praktiseerida, kuna vahendiks oli tuumarsenal, mida kellelgi teisel polnud. 1940. ndate lõpus
hakkas samasugust relva omama aga ka Nõukogude Liit. Henry Kissinger armastas rõhutada,
et Nõukogude Liidu puhul kasvas suur tuumarelvade hulk tasapisi kvantiteedist poliitiliseks
jõuks, mis ahvatles Nõukogude juhtkonda seda välispoliitikas ära kasutama. Ehk teisiti
öeldes: kvantiteet kasvab üle strateegiliseks eduks ja tegevusvabaduseks.9 Ilmneb, et