Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumariik (13.03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maailm suurim pomm (Tsar Bomba, 50-100MT) 6681 strateegilist tuumalõhkepead (2007) INGLISMAA 1950
Iisraeli vastu on endiselt Iraak ja Liibüa. Vahelduva eduga kulgeb tänapäeval Lähis-Ida rahuprotsess. IV Pingelõdvenduspoliitika Pingelõdvenduspoliitika on sõjaohu leevendamise, vähendamise poliitika. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte lahendusi otsima. · 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. NSV Liit, USA ja Inglismaa leppisid kokku mitte katsetada tuumarelvi atmosfääris, kosmoses, vee all (lubatuks jäi maa all). Tuumariikidest ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa. · 1968 kirjutas 100 riiki alla tuumarelva leviku tõkestamise lepingule 1960. aastate keskpaigast alates hakkas NSV Liit aktiivselt pingelõdvendust taotlema, samal ajal taotledes tunnustust Euroopas kujunenud poliitilisele süsteemile. Üheks suuremaks probleemiks oli Saksamaa lõhestatuse küsimus. See tuli kuidagimoodi lahendada! · 1970. aastate algul tunnustasid Saksamaad teineteist. Mõlemad astusid ÜROsse,
annaabi.ee 
