Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuumarakettidega" - 3 õppematerjali

John Fitzgerald Kennedy
2
docx

John Fitzgerald Kennedy

Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud. Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks. Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes Nikita Hrustsoviga kriis kiiresti lahendada. 17. aprillil 1961 toimus Sigade lahe dessant, mille organiseerimist alustati juba enne Kennedy ametiaega. 1500 väliskuubalast maabus Sigade lahes eesmärgiga kukutada Fidel Castro. 19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Asteroidid ja kääbusplaneedid Pluuto
12
pptx

Asteroidid ja kääbusplaneedid(Pluuto)

tuumad ü Tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide ohtlikkus Globaalset katastroofi võivad põhjustada 1kilomeetrised ja suuremad asteroidid, mida on teada umbes 2000. Põhjust muretsemiseks aga pole, kuna sellist katastroofi võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Kui Maa vaateväljale peaks ilmuma mõni ohtlik asteroid, siis saab selle üsna kergesti purustada (satelliidi teel juhitavate tuumarakettidega), samuti kaitseb Maad magnetväli. Kui selline katastroof siiski peaks juhtuma, ei häviks inimkond täielikult, kuid see võib tähendada 1,5 miljardi inimese hukkumist. Pluuto Pluuto on üks suuremaid asteroide. Click to edit Master text styles Kuni 2006. aastani peeti teda planeediks. Second level Pluutost teataks vähe kuna seal pole siiani

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Külma sõja kriisid
3
doc

Külma sõja kriisid

1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm ning NSV Liidus 1949. Täiustati kõiki massihävitusrelvade liike. Sellised relvad on tuumapommide kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad(ABC ­ atomical, biological, chemical weapons). Nii NSV Liit kui ka USA hakkasid tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada tuumelõhkelaengu igasse maailma nurka. Tuumajõul hakkasid liikuma nii suured sõjalaevad kui ka allveelaevad. Need varustati samuti tuumarakettidega. Võidurelvastamise tandriks muudeti kosmos, kuhu saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite. a.1957 - Sputnik (NSV Liit) a.1958 - Vanguard (USA) a.1961 - Juri Gagarin (NSV Liit) ­esimene astronaut a.1961 - Alan Shephard (USA) a.1963 - Valentina Tereskova (NSV Liit) ­ esimene naine kosmoses a.1965 - Aleksei Leonov (NSV Liit) ­ tuli kosmoselaevast välja avakosmosesse a

Ajalugu → Ajalugu
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun