Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik?
loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni avastust aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235
tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on
omakorda võimelised veel teisi uraanituumi lõhustama, tekitades ahelreaktsiooni.
Esimene riik, mis uuris tuumaenergia kasutamist tuumapommi näol, oli Ameerika.
Töötati välja Manhattani projekt. Selle juhid olid J. Robert Oppenheimer ja Leslie Groves.
Esimesed tuumapomid said valmid 1945. aastal ning tuumakatsetus toimus New Mexico
osariigis Almogordo polügoonil 16. juuil. Projekti lõpus otsustati lõhata kaks pommi Jaapani
linnade, Hirošima ja Nagasaki, kohal. Nõukogude Liidu spioonid said USAlt tuumapommi kohta
infot ja tänu sellele nende tuumaprogramm arenes kiiresti ning 1949. aastal jõuti esimese
tuumakatsetuseni Semipalatinski polügoonil Kasahstanis.
1950. aastate jooksul arendati välja elektrienergia tootmiseks sobivad seadmed.