Rakkude liikumine Kulendid, ripsmed, viburid. Basaalkeha 3*9 mikrotuubulit. Valgu fibrillist võrgustik Tsütoskelett Tugi, rakusisene liikumine Kinnituvad membraanile 5) Tuuma ehitus ja ülesanded Tuumaümbris: 2 sisemembraani, poorid, piiritleb tuumaplasmat, ainevahetus. Tuumaplasma: tuuma täitev vedelik, H2O, anorg kõrg- ja madalmolekulaarsed ained, orgaanilised ained. Tuumakesed: tihked kehakesed, 1-10, ribosoomide süntees, RNA süntees. Pärilikkusaine: DNA kromosoomid 6) Kromosoomide arv ja ehitus Kromosoomide arv on liigi tunnus. Keharakus: 2x rohkem, diploidne arv, 2n. Sugurakus: heploidne arv, n. Homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid, mis määravad samu tunnuseid üks isalt teine emalt.
Raku membraan on submikroskoopilise ehitusega kolmekihiline kile, mis on poolläbilaskev ja reguleerib raku ja selle väliskeskkonna vahelist ainevahetust. Tsütoplasma on heterogeenne (erisugune, eritekkeline) elusollus, mis sisaldab peale põhiplasma ka mitmesuguseid raku funktsionaalseid osakesi- raku organelle. Raku tuum asetseb raku keskosas ja kujutab endast enamasti kerajat moodustist. Tuumas saab eristada membraani, kromosoome, tuumakesi ja tuumaplasmat. Tuum on ümbritsetud poolläbilaskva membraaniga. Tuumas asuvad ka kromosoomid. Kromosoomides omakorda asuvad pärilikkusetegurid ehk geenid. Geenid koosnevad 10 pärilikkuseainest ehk desoksüribonukleiinhappest (DNA) ja proteiinist. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi. Ainult küpsetes sugurakkudes (munarakk ja seemnerakk) esineb 23 kromosoomi. Ilma tuumata kaotab rakk kasvamis- ja paljunemisvõime ning hukkub. Teisteks raku organellideks e
annaabi.ee 
