1966. aastal oli NSV Liidu käsutuses üle seitsme tuhande tuumalaengute arvu sinna kuuluvad aatomi- ja vesinikupommid, mitmesuguste rakettide tuumalõhkepead, torpeedode tuumalõhkepead ja suurtükkide tuumamürsud. 5 Kahekümne seitsmendal oktoobril 1973. aastal lõhati maapõues 3.5 megatonnise termotuumaleng , mis jäi NSV Liidu maa-alustest tuumaplahvatustest võimsamaiks. Aastail 1980-1984 tehti kakskümmend viis tuumaplahvatust. NSV Liidus oli hinnanguliselt tuumalaengute koguarv kakskümmend viis tuhat. 6 3. TUUMARELVA ÜLESEHITUS Tuumarelv on tuumasisese energia kasutamise põhimõttel loodud relv. Tuumarelva tähtsad koostisosad on tuumalaengud (aatomi- ja termotuumapommid ja mürsud) ning nende
kivimpuru massid - müloniidid. Purustusprotsessides uudismineraale ei teki, küll aga setib sageli lõhedesse valgunud hüdrotermaalseist vetest lõhepindadele ja kildude vahele rohekaid muldjaid kloriidi, epidoodi, ka vilkude masse. Müloniidid on sageli peenelt hajutatud hematiidist roostepunased. Löögimoondel leiab aset momentaalne purustus, mis on tingitud näiteks meteoriitide langemisest, gaasi-, aga ka tuumaplahvatustest (impaktiitne, shokimetamorfism). Saadusteks on sõltuvalt moonde astmest purustusbretchad, osaliselt sulanud klaasja pöhimassiga löögibretchad (zujeviidid ja tagamiidid) vôi isegi täielikult ülessulanud klaasjad kivimid (impaktiidid, impaktsula). Löögimoondega kaasnevad spetsiiflised ülikõrgest rõhust põhjustatud muutused mineraalide haabituses (planaarsete deformatsioonide teke) ning kõrge-rõhuliste polümorfsete erimite (nt. stishoviit, koesiit, impakt-teemant)
annaabi.ee 
