kandis nime ,,Resulution". 300 tuumalõhkepead ( 2007) PRANTSUSMAA 1960. aastal lisandus neljas tuumariik milleks oli Prantsusmaa. (Gerboise Bleue aatomipomm) 1968 veisinikpomm (Operation Canopus) 350 lõhkepead (2007) Ülevaade ja võrdlus USA-l oli 1961. aastaks 24126 tuumalõhkeseadet. Nõukogude Liidus aga 2500 tuumalõhkeseadet. Suurbritannial oli viiskümmend tuumalõhkeseadet. Prantsusmaal oli ainuke aatomipomm 1982. aasta lõpuks oli USA teostanud 683 tuumaplahvatust Nõukogude Liit 468 tuumaplahvatust. Prantsusmaa 104 tuumaplahvatust. Suurbritannia 34 tuumaplahvatust. Hiina 26 tuumaplahvatust. HIINA 1964. aastal liitus Hiina viiendaks tuumarelvariigiks. 1967. lasti Hiinas taeva poole esimene vesinikupomm. 240 (100-400) tuumalõhkepead IISRAEL Kes oli oma tuumariigi staatust varjanud ligi kakskümmend aastat. 1973. aastal tuli Iisraeli relvastusse rakett ,,Jericho" mille lennukaugus oli viissada kilomeetrit. INDIA 1974
aastal oli NSV Liidu käsutuses üle seitsme tuhande tuumalaengute arvu sinna kuuluvad aatomi- ja vesinikupommid, mitmesuguste rakettide tuumalõhkepead, torpeedode tuumalõhkepead ja suurtükkide tuumamürsud. 5 Kahekümne seitsmendal oktoobril 1973. aastal lõhati maapõues 3.5 megatonnise termotuumaleng , mis jäi NSV Liidu maa-alustest tuumaplahvatustest võimsamaiks. Aastail 1980-1984 tehti kakskümmend viis tuumaplahvatust. NSV Liidus oli hinnanguliselt tuumalaengute koguarv kakskümmend viis tuhat. 6 3. TUUMARELVA ÜLESEHITUS Tuumarelv on tuumasisese energia kasutamise põhimõttel loodud relv. Tuumarelva tähtsad koostisosad on tuumalaengud (aatomi- ja termotuumapommid ja mürsud) ning nende paigutamiseks või kohaletoimetamiseks kasutatavad vahendid (kanderaketid, lennukid,
Paljunemistegur mingi põlvkonna eraldunud neutroni arvu jagatis eelneva põlvkonna neutroni arvuga. k= väljunud n / sisenenud n. k>1 toimub ahelreaktsioon k<1 ahelreaktsioon sumbub k=1 toimub ahelreaktsioon Plutoonium(Pu) osutub et looduslik U-238 poolt neelatud neutron on samuti kasulik. Tekib u-239, -aktiivne, poolestusaeg 23 min. Tekkiv plutoonium on sarnaste omadustega nagu U-235, st temaga saab tekitada ahelreaktsiooni ehk tuumaplahvatust, kasutada tuumakütusena. Kriitiline mass osutub et ahelreaktsiooni tekkimiseks tavatingimustes on vaja et U kogus ületab üht kindlat väärtust. Seda kgoust millest alates algab iseeneselik ahelreaktsioon nim kriitiliseks massiks. Tavaolukorras on selleks 50kg kerakujulin U-235 pall. Tuumareaktor - Algselt saadi tuumaenergia kätte plahvatuslikult tuumapomm(k > 1). Hiljem õpiti energiat kätte saama pideva protsessina, mis väljendus tuumareaktoris
katseid on võimalik kodus teha ning viiendas on katsete arutelu ja analüüs. Siinkohal tänatakse abi osutajat --- 3 1. PLAHVATUS Plahvatus on mingis ruumiosas toimuv energia ülikiire vabanemine, millega kaasnevad aine oleku muutus, temperatuuri järsk tõus ja lööklaine [3]. Plahvatuse purustavat toimet põhjustab plahvatus kohas tekkiv kõrge rõhk. Vabaneva energia liigi järgi eristatakse füüsikalist- , keemilist- ja tuumaplahvatust. Tugevaimad plahvatused toimuvad kosmoses noovade ja supernoovade süttides. Maal on tugevaimad plahvatused termotuumaplahvatused ja vulkaanipursked. Plahvatust rakendatakse peamiselt geoloogias, ehituses (näiteks tammiehituses) ja sõjanduses [3]. Keemiline plahvatus on soojusenergia ja gaaside eraldumine ülikiiretes keemilistes reaktsioonides. Tavaliselt on eralduvateks gaasideks süsihappegaas (CO 2), vesinik (H2), hapnik (O2) või lämmastik (N2)
annaabi.ee 
