Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda kiire majandusareng ja elatustaseme tõus. Makartism sen. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud
toetasid nii USA kui ka NSVL teisi sõdivaid riike, tekitades erinevaid kriisikoldeid.1950- 1980 aastatel sai üheks peamiseks valukõsimuseks võidurelvastumine. Nii USA kui NSVL kartsid vastase võimalikku rünnakut, kuid üritasid samal ajal vastast hirmu all hoida. Eriti suur tähelepanu pandi massihävitusrelvade tootmisele, kuid arenes ka tavarelvastus (tangid, kahurid, lennukid jms). Külma sõja ajal kulutati raha paljudele ebavajalikele asjadele. Lisaks kasvas tuumapeade arv nii suureks, et elu maal oleks saanud mitu korda hävitada. Kulutatud rahaga oleks võinud inimeste elujärge parandada. Sotsialismileeri laghunemine Sotsialismileeri lagunemist põhjustasid paljud asjad. 1985. aastal sai NSVL juhuks Mihhail Gorbatsov. Kuna riigi areng oli ummikus, pidi Gorbatsovi uuendustekava tagama majandusliku arengu kiirenemise. Riigis leidis aset avalikustamine ning välispoliitikas tehti suuri muudatusi. Suhted lääneriikidega paranesid
annaabi.ee 
