Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis
tuumaallveelaeva maketti. Stendihoones paiknesid 50.meetri pikkused lõigud mõlemast
allveelaevast, mis sisaldasid tuumareaktoreid ja kõiki nendega kaasnevaid süsteeme. []
Lisaks paiknes suletud territooriumil veel jäätmete töötlemistsehh, vedel- ja tahkete
radioaktiivsete jäätmete hoidlad ning abihooned (laboratoorium, jahutusvee pumbajaam,
katlamaja ja gradiirid). Tsernobõli katastroofi järel tehti ohutusalane revisjon kõigil hiigelriigi
tuumaobjektidel, kuid Paldiski seda kontrolli ei läbinud ning reaktorid otsustati sulgeda. []
30.mail 1993 sai Eesti lõpuks Venemaa valdusest kätte Paldiski eest avanes reostatud ja
prügistatud maa-ala. Tuumaobjektide likvideerimise kogemust Eestil ei olnud ja nii saadi abi
Venemaalt, Rootsist, Soomelt, Saksamaalt, USA-st, Rahvusvahelise Aatomienergia
Agentuurilt ja Euroopa Komisjonilt. Plaani väljatöötamiskulud kandis Rootsi. Soomlased
töötlesid vedelaid radioaktiivseid jäätmeid