Molekulaarbioloogia konspekt
Valkude omavaheline seondumine põhineb aminohapete
külgahelate interaktsioonidel, nii nagu valgu domäänide omavaheline seonduminegi.
7
Valkude ruumilist struktuuri on uuritud suure eduga juba ligi pool sajandit. Väga
paljude (üle 1000) valkude ruumiline struktuur on teada atomaarsel tasemel
kasutades kristalliseeritud valkude uurimist röntgenkiirte hajumise ja lahustunud
valkude analüüsi tuumamagnet resonantsi abil. Need andmed võimaldavad mõista
valkude struktuuri tagavaid jõude ja struktuurse dünaamika ning struktuuri
stabiilsust määravaid tegureid. Samas on aga valgu ruumilise struktuuri
ennustamine primaarastruktuuri järgi jäänud suurel määral fenomenoloogilisele
tasemele. Kõige tulemuslikum meetod valkude ruumilise struktuuri ennustamiseks
primaarstruktuuri alusel põhineb primaarstruktuuri homoloogia otsingul mõne juba
tuntud ruumilise struktuuriga valguga
annaabi.ee 
