ruutskeem (alanivoo täitub kõigepealt ühekaupa) Sama näide kaaliumiga: K +19 2)8)8)1) (kaalium asub 4 reas, seega neli kihti ja I rühmas, viimasel kihil seega 1 elektron) 1s 2s 2p 3s 3p 4s elektronvalem ruutskeem (kokku 19 elektroni, kõigepealt kõik ruudud ühekaupa täis, seejärel kahekaupa). Perioodilisussüsteem Süsteem, mis jaotab elemendid rühmadesse ja ridadesse nende tuumalaengute järgi. Perioodilisusseadus- keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Elemendid on jaotatud seitsmeks perioodiks, tuumalaengu suurenemise järgi, perioodi number tähistab elektronkihtide arvu. Seitsmendat perioodi nimetatakse lõpetamata perioodiks. Rühmi on tabelis 1-8, jagunevad A ja B rühmadeks. A rühmades on metallid ja mittemetallid, B rühma metalle nimetatakse siirdemetallideks.
. 8. Graafik. (5p) Iseloomustage muudatusi kahe suurriigi jõuvahekorras külma sõja perioodil. (2 p) ................................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................................ Miks tuumalaengute arv 1990. aastate alguses vähenes? (1 p) .......................................................................................................................................................................................... Missuguseid sisulisi otsuseid võeti vastu võidurelvastuse pidurdamiseks (1945-1995)? (2 p). a) ........................................................................................................................................................................
1969. aastal põrkas ta kokku USA aatomiallveelaevaga. 1972. aastal puhkes tulekahju kus hukkus juba kaheksateist meest. Kokku hukkus nendel laevadel viiskümmend kaks inimest. 1961. aastal lõhati NSV Liidus nelikümmend kaheksa tuumalõhkeseadet. Üheteistkümnendal oktoobril 1961 oli Venemaal esimene maaalune tuumaplahvatus. 1966. aastal oli NSV Liidu käsutuses üle seitsme tuhande tuumalaengute arvu sinna kuuluvad aatomi- ja vesinikupommid, mitmesuguste rakettide tuumalõhkepead, torpeedode tuumalõhkepead ja suurtükkide tuumamürsud. 5 Kahekümne seitsmendal oktoobril 1973. aastal lõhati maapõues 3.5 megatonnise termotuumaleng , mis jäi NSV Liidu maa-alustest tuumaplahvatustest võimsamaiks. Aastail 1980-1984 tehti kakskümmend viis tuumaplahvatust. NSV Liidus oli
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na
olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on kordi võimsam kui aatomipomm! Tuumareaktsioonid. 27 13 Al +01n11 24 Na +24He Tuumareaktsioonide lahendamisel on ette antud neljast protsessis osalevast/tekkivast elemendist 3 koos nende tuumalaengute ja 6 C +1 H 6 C +1 positron 12 1 13 0 massidega. Puuduva elemendi saab väga lihtsalt: tuleb uurida 12 Mg +1 H 11 Na +2 He 25 1 22 4 laenguid. Ühel pool noolt on mõlemal elemendil need olemas (liidame 25 Mn +1 H 26 Fe +0 n 55 1 55 1 kokku nt, 5+7=12), teisel pool ühel (nt 1). Tuleb leida nende vahe 13 Al + 27 12 Mg +1 H
......................................................................................................................... b ................................................................................................................................................. 2. Töö graafikuga. (5p) 2.1. Iseloomustage muudatusi kahe suurriigi jõuvahekorras külma sõja perioodil. (2 p) a……………………………………….. b…………………………………………. 2.2. Miks tuumalaengute arv 1990. aastate alguses vähenes? (1 p) ……………………………………………………………… 2.3. Missuguseid sisulisi otsuseid võeti vastu võidurelvastuse pidurdamiseks (1945–1995)? (2 p). a) ................................................................................................................................................. b) .................................................................................................................................
annaabi.ee 
