Caston Bachelard`i „RUUMIPOEETIKA“
Vlamincki sulest. Samuti armastab Bachelard tsiteerida tundmatuid poeete kuskilt Argentinast
või Lätist. (Meenub lehvivate juustega Ilmar Laaban, kes tsiteeris kord Stockholmi suures
juustupoes mustlaspoeete, müüjaplikad lausa kilkasid vaimustusest ja lõikasid talle
degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.)
"Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus".
Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel
harva tuleb ta sellest välja ja uneleb peegelsiledate järvede kaldal, metsade lõputuses, tähtede
säras, kuukiirte nukruses. Tundub, et lõpmatus valmistab talle hirmu. Maja all mõtleb
Bachelard eelkõige elamut. Mõisted oneiriline maja (uneline elamu), ülikelder, mittemaja
(talvine kosmos) on kõrvuti lihtsate kujunditega nagu lamp, trepp, meditatiivne ämblik,
hirmunud lepatriinu, kellatorni raske kardin ja selle vahelt helenduv lumi.
annaabi.ee 
