Enamus riigid saavutasid oma iseseisvuse sõjaliste konfliktidega. Rahumeelselt suutis iseseisvuse saavutada vaid Sloveenia. Tulenevalt rahvuslikust taustast, põhjustasid pingeid serblased, sest neid oli Jugoslaavia rahvastikus kõige rohkem. Nad püüdsid saavutada oma ülemvõimu teiste rahvaste üle. Pinged säilisid ka Pärsia lahe piirkonnas. Iraak okupeeris Kuveidi, USA väed pidid sekkuma. India ja Pakistan tekitasid oma tuumakatsetustega ärevust paljudes teistes maailma riikides. Kriisid ja kartused polnud tõsiasjad vaid Euroopas. Aafrika idaosas asuva Somaalia riigipöörde pärast algas seal hõimudevaheline sõda. See tõi kaasa näljahäda ning palju muid probleeme. Näljas inimeste aitamiseks saatis ÜRO sinna toiduabi. Hirmuäratavad konfliktid polnud siiski ainukesed asjad, mis maailmas toimusid. Nende kõrvalt üritati ka tagada rahu ning koostöö riikide vahel. Selleks sõlmiti mitmeid
· Teatamine toimub mõjutatud riikidelt otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja IAEA kaudu. · Aruandlus on kohustuslik iga tuumaga seotud rajatise ja loetletutel toimingutel artiklis 1. Artikli 3 kohaselt, võivad teatavad teistele samuti õnnetusi teatada. · Viie tuumarelvariigi riigid (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid) on kõik väljendanud oma kavatsust anda aru õnnetustest tuumarelvade ja tuumakatsetustega. Tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsioon (Convention on Assistance in the Case of a Nuclear Accident or Radiological Emergency) Konventsioon · Jõustumise kuupäev 09.06.1994; avaldatud - RT2 1994, 8, 24 · Osalisriigid teevad konventsiooni sätete kohaselt omavahel ja IAEA-ga koostööd viivitamatu abi andmise soodustamisel tuumaavarii vôi kiirgusliku avariiolukorra puhul, et vähendada nende
kuumemaid objekte ja võimsaid plahvatusi. Kogu taeva vahest kõige mõistatuslikumad nähtused on avastatud gammatehiskaaslastega. Alates 1967. aastast on vaadeldud ootamatult ilmuvaid gammasähvatusi. Sähvatus kestab paar sekundit ja seejärel võib mööduda mitu kuud, enne kui järgmise sähvatus registreeritakse. Aeg-ajalt leiab kusagil kosmoses aset kohutav tuumaplahvatus, mis on nii võimas, et maapealsete tuumakatsetustega ei saa seda võrreldagi. Milline taevakeha põhjustab niisuguse plahvatuse? Camptoni tundlik aparatuur registreerib keskmilselt ühe gammasähvatuse iga päev. See teeb mõistatuse vaid veel mõistatuslikumaks. Pealegi ei esine gammasähvatusi ühes kindlas paigas, vaid need jaotuvad ühtlaselt üle kogu taeva. Vahepeal arvati, et sähvatused on pärit meie Galaktikast- plahvatus võiks toimuda neutrontähel, kui sellesse kukub näiteks asteroid või komeet. Kuid neutrontähed paiknevad
Pinged: 1) Berliini müüri rajamin e (1968) 2) Kuuba kriis (NL rajas baasid) 1963 – esimene leping, kus hakati piirama tuumarelvastust (katsetuste piirangud) 4. 1964-1968 – intensiivistuv võitlus * Jällegi uued liidrid: Hruštšov > Brežnev Kennedy > Johnson 1964 * Mõlemad pooled hädas: NL ja Ida-Euroopa (Tšehhoslovakkia), Rumeenia lahkus VLO'st USA hädas Indo-Hiinaga (Vietnam, Laos) * Maailm hakkas muutuma (1964 – Hiina alustab tuumakatsetustega) Polaarne maailm hakkas lagunema 5. 1969(8)-1979 – Détente (pingelõdvendus) Arvati, et külm sõda on läbi. Pingelõdvenduse põhjused: - Hiina tugevnemine (koalitsioon NL'iga?) - NL'i kaitsekulutuste suurendamine – liiga suured! - Euroopa küsimus – kindlustunne NL'il puudus, soovis mingi lepinguga positsiooni kindlustada - Väliskaubanduslik probleem (COCOM) – liitlased ei ekspordi kaupu, mida saaks kasutada sõjalisel eesmärgil.
annaabi.ee 
