raudteede rajamiseks, selle tulemusena areneb transiitkaubandus ja veondus. Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust (umbes 80% kogu Euroopa omast), on Roostil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Rootsi hakkab siis elektrienergiat ostma Saksamaalt, osa ostetavast energiast töödeldakse tuumajaamdes. Kliima Rootsis on parasvöötme kliima. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega talv, kevad, suvi ja sügis. Võttes arvesse riigi koordinaate (samad mis Gröönimaal või Siberis) on Roostis soodne kliima tänu merele. Suur ulatus põhjast lõunasse põhjustab olulisi kliima erinevusi, kuid mere (eriti Golfi hoovuse)
Seetõttu on tuumajäätmete probleem pikaajalisemat sorti. Suur tuumareaktor toodab aastas 3 kuupmeetrit (25-30 tonni) kasutatud kütust. 2003 aasta numbrite järgi on Ameerika Ühendriikidesse tuumareaktoritest kogunenud 49 000 tonni kasutatud tuumakütust. Erinevalt teistest riikidest, on Ameerika Ühendriikides kütuse taaskasutamine keelatud. Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri standardi kohaselt ei ole pärast 10 000 aastat lagunemist tuumajaamdes kasutatud kütus enam ohtlik. Tuumajäätmete ohtutu hoiustamine on keeruline väljakutse. Kasutatud kütust hoitakse betoonkestade sees, mis on vette uputatud. Vesi jahutab jäätmeid ja betoon kaitseb seal töötavaid inimesi radiatsiooni eest. Kuid see lahendus on ainult ja ajutine ja sellel on ka piiratud maht. Teine lahendus on jäätmed kuiva maa alusesse kambrisse matta, selleks kasutatakse näiteks vanu kaevandusi. Kuid suurem osa jäätmetest on hoiustatud ajutistes hoonetes ning
annaabi.ee 
