Ignalina tuumajaama ehitamise kohta, materjal väitluseks
nõuet aga populismiks.
«Laiem arutelu tuumaprojekti üle ja poliitiline debatt parlamendis on kindlasti vajalik, aga
siduva referendumi korraldamise vajadus on populism, et võita hääli valimistel,»
kommenteeris Veskimägi.
Kolmandik Ignalina uuest jaamast maksaks hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot. Nii suur on
praegu kokkulepitud tingimuste järgi Eesti osalus.
Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas üleeile Postimehele, et Eesti seadused ei nõua
tuumainvesteeringuks midagi enamat kui majandusministri ja ettevõtte nõukogu luba.
«Kellega nemad konsulteerivad, on nende asi,» lausus Liive.
Selle aasta märtsis deklareerisid Balti peaministrid soovi rajada ühiselt uus tuumajaam.
Pärast seda puhkenud tormis tunnistasid Eesti parlamendierakondade esindajad, et neil pole
midagi tuumaenergeetika arendamise vastu.
Tuumajaama võimalikkuse uuringu järgi osutus Ignalina
tuumaprojekti nõrgimaks lüliks Leedu, kes peab alles
annaabi.ee 
