Korea sõda
nägi sekkumist olevat vaid kaitsva eesmärgiga.
Mao ütles Stalinile, et kui nad lasevad USA'l terve Korea okupeerida, peavad nad
valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab.
Mao lükkas plaanitud rünnaku edasi 13. oktoobrilt 19. oktoobri peale, oodates
venelaste abi.
Venelaste abi jäi aga kasinaks.
NSV Liidu õhujõudude osavõtt oli aga pahaks üllatuseks Korea õhuvägedele.
Nõukogude Liidu roll oli USAle sõjas teada, kuid sel teemal vaikiti, et vältida
tuumainsitente ning hullemal juhul tuumasõda.
15. oktoobril 1950 läks Truman Wake'i saarele, arutamaks võimalust, et Hiina
sekkub ning tema soovi piirata Korea konflikti ulatust.
MacArthur kinnitas Trumanile, et kui Hiina üritaks tulla Pyongyangi peale,
tuleks sellest suurim veresaun.
19. oktoobril langes Pyongyang UN'i vädege kätte.
Kindral Peng Dehuai käe all algas 25. oktoobril 1950 Hiina rünnak, 270 000
sõjaväelast tungisid peale.
Hiina rünnak tabas UN'i vägesid üllatusena.