ja müra palju.) 144.Tooga välja kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele, et Eestis on otstarvekas suurendada tuuleenergia kasutamist! (POOLT: - palju rannikuala ja tasast maad, keskkonda saastaks vähe; VASTU: - kallis rajada [tehnoloogiliselt], meil ei kuluks ära see energia [?], paremad kohad juba muu kasutusega.) 145.Tooge kaks poolt ja kaks vastuargumenti tuumajaama ehitamisele Eestisse! (POOLT: - odav energia, keskkonnasbralik [üks tuumaenergiajaam annaks tervele Eestile piisavalt energiat]; VASTU: - ei tasuks ära, rajamine kallis ohtlik, riik oleks sõltuvuses välisriikidest [uraan].) 146.Mis asi on GEOTERMAALENERGIA? (geotermaalenergia on maasisene soojus.) 147.Kuidas geotermaalenergia jaotub? (kõrg- ja madalatemberatuuriliseks]???].) 148.Mis on geotermaalenergia eelisteks? (taastuv energiaallikas; keskkonnasaastet pole.) 149.Mis on geotermaalenergia puudusteks? (raske rajada -> kallis; suures mahus.
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
annaabi.ee 
