tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivse laengu tiheduse suurenemise tuumade vahel ning erinimeliste laengute tõmbejõu suurenedes eraldub energiat. Valentssidemete meetod Valentssidemete meetodi (elektronpaaride meetodi) aluseks on väide, et aatomitevaheline side molekulis
vaheline kaugus E0 II · Olukord I lähenevad 2 paralleelsete elektronspinnidega aatomid teatud kaugusest alates hakkab potentsiaalne energia kasvama ning ülekaalu saavutavad tõukejõud tuumadevahelises alas on 2 vähenenud - ning paralleelsete spinnide puhul sidet ei teki · Olukord II lähenevad 2 antiparalleelsete elektronspinnidega aatomid teatud kaugusest alates hakkab süsteemi potentsiaalne energia kahanema ülekaalu saavutavad tõmbejõud kaugusel r 0 on süsteemi potentsiaalne energia minimaalne energia = E 0
annaabi.ee 
