Tuumapommi valmistada suutvad riigid ehk tuumariigid omandasid suurema mõjujõu isegi siis, kui nende üldine arengutase oli suhteliselt madal (nt Pakistan, India, Ukraina). Vaatamata sellele, et USA tuumarünnak Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal on jäänud ainsaks aatomienergia sõjaliseks kasutuseks, muutis uus relv sõjalise strateegia iseloomu. 1950.– 1960. aastatel panustas Nõukogude Liit just massihävitusrelvadele ning USA ja NATO ähvardamisele oma tuumaarsenaliga, olgugi et tal oli tavarelvastuses mitmekordne ülekaal lääneriikidega võrreldes. USA vastas Nõukogude Liidu poliitikale oma tuumrelvavarude suurendamisega. 1980. aastatel tuli USA president Ronald Reagan välja nn tähesõdade programmiga, nõudes miljardeid dollareid maksva kosmoserelvastussüsteemi väljaarendamist kaitseks Nõukogude Liidu raketisüsteemide eest. Ka George Bush (noorem) on oma programmilistes kõnedes rõhutanud vajadust suurendada sõjalisi kosmoseprogramme.
● Leiti, et ükski mõju ei levi koheselt kehtib kõikides süsteemides ● Kuidas muuta sisendit soovitud väljundi saamiseks? Nt kui on palju sisendeid, aga vähe väljundeid? ● Järeldused on suhteliselt lihtsad, aga viivad kiiresti keerulise matemaatikani! ! Keeruliste süsteemide käitumises on kindlad, universaalsed, seaduspärasused 156. ICBM ja nende ohutus ● Koos massiivse tuumaarsenaliga sündis ka vajadus neid kuidagi ohutuna hoida. 83 ● Vastupidiselt sellele, mida räägiti omal ajal telekas, oli mure sellega, et maailma mitte vastu taevast lasta. ● Süsteem on väga keeruline. Igal sammul on inimene kaasatud, aga inimene sõltub masinast (inimene üksi ei tee midagi).
annaabi.ee 
