Märt Laarman
aastail eelists kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt
Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib
tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud,
muutes need eriti kütkestavateks.
Märt Laarmani raamatugraafikas ning raamatukujunduses kajastub tema sügav haritus ja
kirjandushuvi. Bibliofiilsed haruldused, puulõikes plokkraamatud - Marie Underi «Käik
tuultesse», Johann Philipp von Rothi (G.A. Oldekopi) «Talvõlaul» (1938), Märt Laarmani
enda luuletused «Külmad rubaiid» (1939).
Praegu on Märt Laarman imetletud klassik, kelle loomingusse peaks aga suhtuma asjaliku
objektiivsusega, et mitte sattuda nende kilda, kelle üle on ta ironiseerinud: "Kunsti tuleb
käsitleda kuldköiteliselt, kriitpaberlikult, lüüriliselt, pateetiliselt või nõnda uduselt, et
kirjutajal endalgi paistab "vaim pääl""
annaabi.ee 
