Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs
Kingad kuldsed viivad sinna.
See on üsna romantiline luuletus, mis räägib, kuidas tuul igatseb suve ning tahab ta hauale
minna, kuid ei saa. Arvatavasti on kirjanikul endalgi selliseid kogemusi on, mil enam mitte
midagi ei aita armastatut tagasi tuua, kuid mees siiski otsib mingitki võimalust.
Autorid on ka kirjeldanud, kuidas neile meeldib looduse keskel olla, jalutada, mõelda,
kirjutada ja kasvõi niisama istuda ning kuulata metsahääli või tuultelaulu. Under räägib
jällegi luuletuses ,,Raismik. Mets’’, et ta istub rohu sees ning loeb või kirjutab.
,,… Siin ma istund palju päevi, üle pää ja kaela päikses:
päike taevas, päike rohus, päike kaeluses ja käikses.
Tulen jälle, tuuled õlul, raamat kaenlas, kingad kastes,
kauni päeva algus veres, ara õnne õhin astes.
annaabi.ee 
