Eesti asustuse kujunemine
Esimesed
vesiveskide kivid pärinevad 13.sajandist (kuna kivid säilivad aga veskid 700-800 aastat vastu ei
pea).
Kolme sorti tuulikuid:
1) Pukk-tuulik
2) Hollandi tuulik
3) tuuleveskid (kas õige?)
Tuulikute arengulugu näitab, et tuulikud, nii nagu kõik keskaegsed ehitised, jõudsid siia üle
Gotlandi algselt püstitati saartele, hiljem idasse ja alla lõunasse. Pukk-tuulikud on kõige
varasemad. Esines ka pukk-tuulikute ümberehitus, et saada suurem jõudlus tuulikule.
n. Muuga mõisa tuulik ja ait
Veskitööstuse areng oli üks olulisi tööstusharusid ja majandusliku arengu teguriks, mis aitas
kaasa nii maal kui linnas elujärje parandamisele.
n. Kiltsi mõisa vesiveski
Linnad ja linnastumine
Balti provintsid 3 kubermangu. Riiklikud ümberkorraldused. Kreis = maakond. Uute
kreisilinnadena Paldiski ja Võru. Paldiski linna plaan ja sõjasadama piirjoon suhteliselt
primitiivne ja täisnurkne hoonestus. Võru linn mõisamaale uus kreisikeskus