Kuigi mõned kiililiigid lepivad ka 4 m2 suuruse tiigiga, vajab enamik neist siiski vähemalt 10 m2 suurust veekogu. · Arvestada tuleks sellega, et tiik ei tohiks talvel läbi külmuda, seega peaks see vähemalt keskpaigas olema üsna sügav. Et kahepaiksed ja vettekukkunud pisiimetajad veest välja pääseksid ning linnud juua saaksid, võiks tiik olla laugete kallastega. · Soojus on hädavajalik. Parimad on tuulevarjulised ja päikeselises kohas asuvad veekogud. Kiilivastsed vajavad soojust, muidu nad muutuvad loiuks, ei kasva, ei toitu ega suuda vaenlaste eest varjuda. Kiilivalmikutel on vaja, et päike soojendaks nende keha teatud temperatuurini, enne kui nad suudavad aktiivselt tegutsema hakata. Seetõttu ei tohiks üle kolmandiku tiigist olla päikese eest varjatud. Tiiki võiks asuda puudest piisavalt kaugel, sest
rahvasõidul. · Suusamaratonist osavõtjad, kes soovivad oma taset tõsta ning võimeid pikamaasõitudel teistega võrrelda. Harjutamisest · Harjutada tuleb aastaringselt, kuna see on kõrgete sportlike tulemuste saavutamise tagatis. · Harjutada tuleb regulaarselt, ilma märgatavate pausideta. · Koormust lisatakse järk-järgult, väikeste annuste kaupa. Harjutuspaigad Kõige paremini sobivad tuulevarjulised metsarajad ja teed, kus võib harjutada nii suvel kui talvel.Kevadeti ja sügiseti võib saalitundides võimelda ja palli mängida. Esimesed treeningtunnid tuleb läbi viia kõige soodsamates tingimustes, mis kergendavad õpitavate võtete omandamist. Talvised harjutuspaigad on õppe- ja treeningurajad ning nõlvad. Algtreening suusatamisviiside õppimiseks viiakse läbi õpperajal, mis on sisse
annaabi.ee 
