HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV
novembril.
Hingedepäeva piirid pole väga kindlad, mõne uskumuse järgi lõpeb see aeg alles
enne jõule toomapäeval.
Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine. Selle
kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks. Seetõttu
ei saanud inimesed ja loomad (eriti hobused) vabalt hingata lõõtsutasid ning olid
üleväsinud. Maa kohal hõljus udu. Puud olid raagus. Jõed hakkasid jäätuma.
Tuulevaikust häirisid aeg-ajalt ägedad iilid, mis märkisid hingede parve möödumist.
Hinged liikusid tavaliselt hulgakesi koos. Nende tõstetud tuult nimetati hingetuuleks.
Tormiilm tuleb aga hingede rändamisest, elav liikumine sünnitab tuult ja tormi.
Oma suguvõsa kunagisi liikmeid austati väga. Kodusid külastavaid hingesid võeti
vastu nii, et neile valmistati paremaid toite (eriti lihatoite) ja pruuliti õlut ning viidi
kausiga tarepealsele või mujale (rehe alla, sauna, aita)
annaabi.ee 
