.................., kui kuu keskmine temperatuur on ............ ºC. Millisel kuul on temperatuurierinevused kõige suuremad? .....................Narvas on siis keskmine õhutemperatuur ......... ºC, Vilsandil ......... ºC.Kevadel on soojem rannikualadel/sisemaal, sest .............................................................................................................................. . · Tuul Eestis on sageli tuulised/tuulevaiksed ilmad, sest toimub sage madal- ja kõrgrõhkkondade vaheldumine. Eestis valitsevad ...................... ja ............................ tuuled. Erinevatest ilmakaartest puhuvate tuulte korduvuse näitlikuks esitamiseks kasutatakse ...................................... . 12. Millised Eesti piirkonnad on kõige tuulisemad? Miks? · Sademed Kui suur on Eesti keskmine sademete hulk? ..................... mm. Millisel kuul sajab Eestis kõige vähem?.....................
kus haruldaste ja ka tavaliste kalaliikide kasutus on väga või isegi liiga intensiivne. Järv kannatab "ülekalastamise" all, see käib esmalt koha kohta (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Liigiti on saakide muutused olnud väga erinevad. Kui näiteks latikat, haugi ja ahvenat on enamvähem stabiilselt püütud, siis mitme muu kala arvukuses on toimunud järske muutusi (Kalad Peipsi vetes, 2003). Kalade arvukuse vähenemine on paljuski tingitud muutustest järve seisukorras. Soojad ja pikad tuulevaiksed perioodid põhjustavad suvel madalaveelises Peipsis üha enam vetikate õitsemist ja mille tagajärjel Peipsi järve veekvaliteet üha halveneb (Kalad Peipsi vetes, 2003). Kuid Peipsi järve kalastikku ohustab siiski kõige enam järve eutrofeerumine. Pikaajaliste andmeridade analüüs näitab, et Peipsi järv rikastub toitainetega jätkuvalt, mida on näha esmalt vee fosforisisalduse tõusus järve lõunapoolsetes osades (K. Kangur & Möls, 2008, cit. Hein, 2008)
v=J1HcKkxOOmw Loode eesti mertuulepark Tv. 77 ül. 13 Tuuleenergia positiivne pool · Varud suured, taastuv energia · Saastaineid ei teki · Jooksvad kulud ekspluateerimisel väikesed · tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral TUULEENERGIA-Probleemid · Tuulikute ehitamine kallis · Tuulikud segavad lindude lendu. · Tuulikud tekitavad müra · Tuulikute rajamisel tekivad tuulepargid rikuvad maastikupilti. · Tuul erinevatest ilmakaartest, erineva kiirusega, tuulevaiksed perioodid · Energia salvestamine keeruline Pakri tuulepark Tartu elektrijaam Tartu keskkatlamaja Tartu elektrijaam sisevaade Turbafrees Möllatsi raba http://www.fortumtartu.ee Päikeseenergia potentsiaal Euroopas http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/59/ SolarGIS-Solar-map-Europe-en.png/800px-SolarGIS-Solar-map-Europe-en.pn g Suurimad päikeseenergia tootjad
PUUDUSED: Päikese energia on hajutatud ja selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas, praegu ka kallis. EELISED: AITAB SÄÄSTA TEISI ENERGIAVARUSID JA KESKKONDA, EI SAASTA ÕHKU EGA VETT. PIIRKONNAD: USA, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, ka osa arengumaadest nt . India. TUULEENERGIA KASUTAMINE: elektriks, tuulikute tehnoloogia, PUUDUSED: Õigustab end vaid seal, kus tuulekiirus vähemalt 6m/s, tuulevaiksed oerioodid vajab paindlikku elektrivõrku, on kallis, tekitab müra, takistab lindude lendu häirib keskkonda. EELISED: ei saasta õhku ja vett, säästab teisi energiavarusid PIIRKONNAD: Lõuna-Am California, Saksamaa, USA, Taani, Hispaania, India. GEOTERMAALENERGIA KASUTAMINE: elektriks, PUUDUSED: saab kasutada ainult teatud piirkonnas, kus soojusvoog lähtub mõne km sügavuselt, raske kätte saada, kulutused kõrged (tootmine + transport), sest
hoopiski. 5.2 Kõrgrõhkkond ehk antistüklon Kõrgrõhkkond e. antitsüklon on ümbritsevast kõrgema õhurõhuga ala. Õhk liigub keskosast äärtealade suunas ja kõrgrõhkkonna keskme ümber pöörleb õhk päripäeva. Antitsüklonis liiguvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Kõrgrõhkkond toob kaasa selged, tuulevaiksed ilmad, suvel soojad ja talvel külmad. Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist. Esinevad suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Tsüklonite ja antistüklonite mõõtmed on enamasti mõnest tuhandest kuni kümne tuhande kilomeetrini. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias või Läänemeremaades, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osas. Külmal poolaastal on sage inversioonikihi tekkimine
annaabi.ee 
