"tuuletuhin" - 1 õppematerjal

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

Kuskil ma ei olnud. Niisama kadus teiste seltsis aeg käest... (Istub savikule.) VANAEMA. Nojah! JAANUS (vähe aja pärast, et juttu teha). Mis seal kiriku juures siis tehti? MARGUS (tusaselt). Sinule seda just vaja seletada, ega sina seda enne ole näinud! (Kui märkab, et teised kõik norus on.) Miks te's ära magama ei ole läinud? MARI. Magama nüüd! Niisugusel ööl... Kui sind kodus ei olnud?... MARGUS (urisedes). Mind! Keda ka veel oodata vaja! Vaikus. Tuuletuhin pühib kõvemini ümber maja. Eemalt on üksiku hundi ulumist kuulda. VANAEMA (iseenese ette õhates). Oh issand, halasta! MARGUS (nagu vanaema mõtteid mõistes). Ei ole vaja vanu asju meelde tuletada. Laske surnud magada! Me... ei ole keegi... puhtad tema elust ega surmast! Keegi ei vasta, tume meeleolu on maad võtnud. MARI (aralt). Kas sa süüa ka tahad? MARGUS (karmilt). Ei. MARI. Kust sa süüa said? MARGUS (kärsitult). Ükskõik, kust ma sain või ei saanud. MARI (nukralt)