Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
saviosakestest kuni munakaterahnudeni), glatsiofluviaalsed e liustikujõetekkel (mandrijää sulavete
toimel kujunenud põimjas-, kallak-, rõhtsihilised liivad, kruusad ja veeristik), limnoglatsiaalsed e
jääjärvetekkel (mandrijää taandumisel liustiku serva ees ulatuslikes järvelistes basseinides
kuhjunud savid, viirsavid, aleuriit, liiv), mariinsed e meretekkel (läänemere vanad setted, veerised,
klibu, liiv), eoolilised e tuuletekkel (levinud Läänemere vanadel ja nüüdisrandadel, peipsi
põhjarannikul, keskmise ja peeneteralised päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad, paksus taval 5-10 m,
max 20-25 m rannametsa luited kõpu ps), limnilised e järvetekkel (levinud järvede nõgudes ja
kallastel, vanadel järvetasandikel võrtsijärvest põhjapool ja peipsist läänes, soodes jrvede
kinnikasvamise tulemusena turba all, järvemuda, -lubi), alluviaalsed e jõetekkel (levinud
annaabi.ee 
