Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas ühe tüvekama tamme kõige juurtega maast üles. Sellest sai ta tubli nuia, millega ta tahtis tuuslarti nuhelda. Nii sammusgi ta nüüd tuuslari hoovi poole. Tuuslar ärkas Kalevipoja sammude peale üles. Ei olnud tuuletargal enam võimalik pakku põgeneda. Tuuletark haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis lausus ta salasõnu ning muutis suled sõjameesteks, kes kohe Kalevipojale kallale tormasid. Kalevipoeg lõi sõjamehed maha ja viimased põgenesid pakku. Tuuslar hakkas nüüd Kalevipoja käest armu paluma. Ta tunnistas oma süü üles ja tunnistas, kuidas Linda oli kaduma läinud. Kalevipoeg ei uskunud teda ja tappis tuuslari
Saaremaalt saavat tuulekoti tibade jaoks. Vanaisa plaan tekitas temas võitlushimu. Nad jõid kolpadest allikavett. Saaremaale minek oli justkui pulmareis. Nad nägid kõige üüratumat olendit, keda võib ette kujutada, kes sisises ussisõnu. Kala(Ahteneumium) habe oli meeletult pikk. Põhjakonna polevat teda enam ammu näinud ja suur kala väitis, et on viimast korda pinnal. 23.Saaremaale jõudes kohtuti rästikuga. Tuuletark Möigast otsiti. Taneil oli tema poeg. Tuuletargal oli poja pärast häbi, kes oli munk. Tuuletark rääkis tuuleköitest. Tuul olevat tark ja kaval. Poeg oli tal igatahes raisku läinud. Munk lööritas ja see ajas naabrimeest närvi. Naabrimehe tütar läks ka kloostrisse nunnaks. 24.Hiie isa paat oli nende läheduses ja nad kohkusid Saaremaal. Tuulekott oli vaja viia vanaisale. Vanaisa oli Tambeti ära tapnud ja teda keetma hakanud. Vanaisa oli Tambeti kolbast hämmastunud. Leemetil olid suured plaanid koos Hiiega.
annaabi.ee 
