11. Sitikaseen- Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite. Sitikaseened kinnituvad putukate kitiinkestale haustori abil ja on tavaliselt 0,2-0,3 mm kõrgused. Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kas putukate omavahelisel kokkupuutel või eoste abil. Sitikaseen saab toituda ainult elusa putuka kitiinkestast, kuid ei kahjusta peremeesorganismi. Seni on teada 1600 sitikaseene liiki. 12. Tuulepesad- esineb kaskedel. Tuulepesade teket põhjustab parasiitseen kaseluudik, mille elutegevuse tulemusena uinunud pungad puhkevad, andes ohtralt uusi võrseid. 13. Samblikud- tekivad seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahelise kooselu tulemusena. Samblikku moodustavat seent nimetatakse mükobiondiks ja rohevetikat fotobiondiks. Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. 14. Mükoriisaks ehk seenejuureks nim
(Sarapuu, 1983). Tuulepesad tekivad uinuvate või lisapungade arenema hakkamise tõttu okste ebatavaliselt rohke harunemise tagajärjel. Tuulepesa võrsed on lühikesed ja peened, lehed ja okkad on väikesed. Esineb erineva kujuga, ümaraid pesakujulisi ja ebasümmeetrilisi tuulepesasid, mis aasta-aastalt suurenevad. Need levivad ebasoodsate või järsult muutunud kasvutingimustega puudele tuulega edasikantavate eostega (Sarapuu, 1983). Tuulepesade tõrje on tülikas ja seda tehakse harva, kuna need esinevad üldiselt kõrgel võras. Tuulepesa eemaldamisel tuleb see välja lõigata umbes 15 cm kauguselt, et seeneniidistik puult täielikult kõrvaldada. Lõikekoht tuleb katta aiavaha või õlivärviga (Sarapuu, 1983). Prunus Kirsipuu Kirsipuu lõikamine Lõikamise eesmärgiks on soodustada õiepungade tekkimist ning kaitsta viljaoksi kiire vananemise vastu