"tuulekotte" - 1 õppematerjal

Mees, kes teadis ussisõnu

Ptk. 22. Hiie algul ehmus, kui nägi vanameest. Söödi koos. Vanamees ei osanud käis, ta roomas, kuna tal polnud jalgu, neid ju raiuti ja teda visati merre, kuid hüljed tõid ta saarele ja vanamees unistas ikka veel raudmeestele tagasi anda. Ta oli paljusid inimesi, kes juba saarele olid tulnud, et siia midagi ehitada, tapnud, hammustades neid oma mürgihammastega. Vanamehel elas Saaremaal tuttav. Leemet ja Hiie sõitsid paadiga saaremaale, et sellelt tuttavalt saada vanaisale tuulekotte, et vanaisa saaks lennata ja raudmeestele tagasi teha. Nad ujusid paadiga päri aeglaselt. Öösel jäid magama. Hommikul märkasid, et nende ümber on midagi karvast ja said aru, et on end öösel mässinud hiigelsuure kala habeme sisse. Kala hakkas rääkima ja rääkis, et on näinud Põhja Konna. See kala tuli üks kord sajas aastas veepinnale ja nüüd oli viimane kord, mis ta välja tuli ja et Leemet ja Hiie on viimased, kes seda kala nägid. Ja ta ujus tagasi vee alla oma urgu