KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
Leemet
päästab Hiie ning nad põgenevad paadiga merel eemale. Hiie muutub. Temast saab kena ja jutukas
tüdruk ning Leemetis tärkavad Hiie vastu tunded. Varsti jõutakse saarele, kus Leemet kohtub enda
vanaisaga, keda oli surnuks peetud. Vanaisa oli saarele sattunud raudmeeste tõttu ning oma jalad
kaotanud. Seepärast ehitas ta saarele sattunud inimeste luudest endale tiibu. Lendamiseks oli tal aga
tuult vaja ning ta saatis Leemeti ja Hiie enda sõbra juurde Saaremaale seda tooma. Tuulekotiga
vanaisa juurde tagasi jõudes avastasid noored, et saarele oli jõudnud Hiie isa Tambet, kelle luid
vanaisa parajasti katlas keetis.
Leemet ja Hiie naasesid koju, kus neile korraldati pulmad. Paraku jäi nende õnn üürikeseks, kuna
Hiie hukkus ühe näljase hundi hambus, kes oli nende kodus olevast ,,hundifarmist" nüüdseks lahti
lastud.
Leemet oli täiesti murtud. Kuna mingi osa temast suri koos Hiiega, ei hakanud ta vastu, kui