E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
mahajäetud telke tühjendama. Korraga tõusis laagri kaugemas otsas, Lasnamäe jalal, uus kära;
selgesti kuuldi venelaste rõõmu-hõiskamist: «Vürst Sagorski, vürst Sagorski!»
Gabriel oli oma salgaga lagedalt maalt tulles selsamal õhtul Tallinna alla jõudnud ja
Lasnamäel
olevas kivimurrus laagrisse asunud. Öösel mäe alt tumedat kära kuuldes ja märgates, kuidas
seal lugu seisab, oli ta kõhe mehed üles ära-tanud, nendega hobuste selga istunud ja
tuulekii-rusel mäest alla kihutanud. Nagu välk langes ta vaenlaste kaela, kes ratsamehi nähes
ja
Sagorski nime kuuldes kohe hirmuga taganema hakkasid.
406
Laagritulede segasel valgusel arvas Gabriel ühes põgenejas, kes kõrge, tugeva kasvuga
mees oli, Ivo Schenkenbergi ara tundvat ja kihutas sellele järele. Ta sai mehe kätte veel enne
kui see mullavallist üle oli jõudnud ja lõi ta ühe mõõgahoo-biga hobuse seljast maha.
Selsamal