V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta on päris vapsik!»
Ülemdiakon külvas GringoireM küsimustega üle.
Gringoire'i sõnade järgi oli Esmeralda ohutu, hurmav tütarlaps, kui ta ainult oma huuli ei
mossitaks; naiivne ja kirglik, kes elu ei tunne, aga kõigest vaimustatud on; kel isegi unes
aimu ei ole mehe ja naise vahest. Niisugune ta on. Armastab pööraselt tantsu, kärarikast elu
ja vaba õhku; on nagu mesilane, kellel jalgade küljes on nähtamatud tiivad ja kes ise
tuulekeeristes elab. Ta iseloom on tulnud rändavast eluviisist, mida ta alatasa on elanud.
Gringoire'il oli korda läinud teada saada, et ta lapsena oli läbi käinud Hispaania ja Kataloonia,
isegi Sitsiilia. Võis koguni väga võimalik olla, et ta mustlaste vooriga, kuhu ta kuulus,
Alzeeria kuningriigis oli käinud, mis asub Ahhaias, selles, mis ühelt poolt kokku puutub
Väike-Albaania ja Kreekamaaga, teiselt poolt Sitsiilia merega, kust tee viib
Konstantinoopolisse.