tuumaenergeetika edendamisele. Tuumaenergia on kõige odavam ja võimaldab kiiresti saavutada suuri mahtusid. Kuid ka alternatiivenergia kasutamise võimalused on Eestis olemas. Päikeseenergiat kasutatakse Eestis peamiselt vee soojendajana. See on hea lihtne ja praktiline. Lisaks sellele ei kulu ka valju raha, kui sooja vett vaja. Eestis on ka tuulepark, mis pole küll väga suur aga miks on vaja suurele riigile suurt tuulejaama. Minu enda meelest, pole Eestile tuulejaamu vaja. Aga kui neid teha, siis teha need vette. Mandril on niipalju ilusat loodust ja oleks kuritöö meie loodus ära rikkuda. Lisaks teevad tuulegeneraatorid ka palju müra ja asulate lähedale ei tasuks neid ehitada. Eesti riigil oleks võimalik rajada ka hüdroelektrijaam. Aga seda rajades peab arvestama ka sellega et tekib suur veehoidala ja Ka suur jõgi millel oleks suur lang. Eestis on ainul üks jõgi, kuhu saaks selle ehitada, aga see tooks endaga kaasa uputuse, kuna see on eesti
toodangu hinnaks on 83...84 senti/kWh. Tuulefirmad on huvitatud, et nad saaksid 7 aastaga oma investeeringud tagasi. Praegu näitavad uuringud, et tasuvus on 10...14 aastat. Palju oleneb ka sellest, millistest vahenditest tuulejaam ehitatakse. Elektrienergia tarbijate seisukohalt lähtudes tuleb arvesse võtta kõik kulutused, seal hulgas ka energiasüsteemi tugi tuulikute ebakindlale tööle. Praegu tegeletakse uuringutega eesmärgiga selgitada kui palju ja kuhu oleks mõttekas tuulejaamu ehitada ning kuidas neid elektrivõrku integreerida. Vello Selg on pakkunud elektritootmise hajutamiseks välja võimaluse hakata renoveerimise protsessis ehitama gaasiturbiinjaamu. Ka siin tuleb teha uuring, kui palju maksab gaasiturbiinjaama ja tuuliku koostöö. Vaidlused jätkuvad kindlasti edaspidigi. Teiste maade kogemus 1970ndate aastate naftakriis sundis Taanit langetama otsuse, et riik peab suutma end ise energiaga ära varustada
annaabi.ee 
