Kalju Lepik
Inimene jõuetu, sa püsti käia katsud
rajal - idatuulte, läänetuulte iilest uhut.
Ümberringi kohiseb ja praksub, ulub võikalt.
Tuultest siia-sinna puhut,
kanarbikus põikad.
10
Tinavalge kuu, su puuslik, järel samme hiilib,
ja ta nõuab, ohvriks nõuab osa sinu verest.
Higiniiske käega haarab keegi rõivaist - karjud!
Haarajaga ühest perest -
need su oma varjud.
Lähed kadakate vahel vinges tuuleiilis
püsti päi, sa ehkki vindund oled mitmes leinas.
Esiisad aastasadu, meie vastsel ajal
uued, kas või veriheinast,
ehitame majad.
Lootus
Külm on puhang.Lehtede kabuhirm.
Paatjad rohulibled lõdisevad.
Ainult üksik lammas,valge vill tal.
Kõnnib musta ja madala taeva all.
Kus on mu kodumaa ?