● Kopenhaagen ● Pindala: 43094 km2 ● Heaoluriik #Funfact: Taani elanikud on maailma kõige õnnelikumad inimesed. Ajalugu ● Globaalne soojenemine 80ndatel. ● Süsihappegaasi heide Taanis suur. ● Elektrijaamades kivisüsi ● Taastuv energia - hea valik ● Süsinikuheidet vähendati ● Tuumavastane seadus 1985 ● Tuumavastane liikumine ning kodanikualgatus ● Riik toetas tuuleenergeetikat Tuumaenergia? Ei, thx. Tuulevarud ● Maismaal tuulevarud tagasigoidlikud ● Suur avamere ala + suured varud ● 5-15m sügavus - hea paigaldada ● Suurem kiirus Anholti tuulepark Toodang ● 20% tarvitavast energiast ● Ekspordiks 40% ● Saksamaale, Norrasse, Rootsi ● Maailma suurim Siemens Wind Power & Vestas Tulevik ● Energiasäästlik jätkamine ● 2020 pool, 2050 kõik. ● Suur riigi ja eraettevõttete toetus. ● Süsinikuheitmise lõpp Aitäh!
tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Tuumajaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s. Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid piirkondi, mistõttu tuuleenergia tootmine peaks olema majanduslikult kõigiti otstarbekas. Tuulejõujaamu on meil praegu võimsusega148 MW. Tuuleressurssi ja selle rakendamise tehnilisi võimalusi on Eestil vähemalt 1200 MW jaoks
segav mõju telekommunikatsioonidele ehk raadio, televisiooni ja mobiilside levi võib olla häiritud. Tuuleenergia eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti on üsna tuuline maa ja perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks on palju. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. 2014. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 138 elektrituulikut koguvõimsusega 302,7 MW. Tuuleenergia kogutoodang aastal 2014 oli 576,0 GWh, mis moodustas veidi üle 6% kogutarbimisest. 5. Biomass Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest
energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. 4 Tuuleenergia ressursid Eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Näiteks asub suurem osa Saksa Liitvabariigi tuuleelektrijaamadest piirkondades, kus 10 m kõrgusel mõõdetud tuulekiirus on 4...6 m/s. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s. Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid piirkondi, mistõttu tuuleenergia tootmine peaks olema majanduslikult kõigiti otstarbekas. Eestis saarte ilmavaatlusjaamades pikaajaliselt läbiviidud tuulekiiruste mõõtmise tulemused on esitatud tabelis 2
Kuna tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt ja ta ei saasta keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme. Taani on tuuleenergia kasutamise poolest üks juhtivamaid maid maailmas, tootes hetkel ligi 1000 MW elektrienergiat 4400 tuuleturbiiniga. (Võrdluseks Eesti, Balti ja Iru elektrijaamade elektrienergia tootmisvõimsus on kokku 3190 MW ja nad töötavad põhiliselt põlevkiviga.) Tuuleenergeetikat on mõtet arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s. Seepärast on Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. 4. Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud
annaabi.ee 
