Praeguseks on olemas töökindlad ja usaldusväärsed materjalid igasuguse kaldega katuste tegemiseks. Äri-, büroo- ja tootmishoonetel on lamekatus tavapärane ning sobilik. Tehniliselt on vimalik ka väikemaja lamekatus teha vastupidavaks. Katuse kuju valik sltub hoone kavandajast. Tuleb siiski silmas pidada konstruktsiooni töötingimusi, sest vead maksavad end kiiresti kätte. Lamekatuste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata eriti katusekatte tihedusele, tuulduva tärindi ventilatsioonile ning vee äravoolule. Soojustus Lamekatus vib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) vi pööninguga katus (lae ja katuse vahele jaab huruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti
naiteks kas voi lillekastidest. Eestis on immutatud puitu kasutatud koige rohkem terrasside aluskonstrukt- sioonis. 53. Saematerjali oige ladustamine. Prussid ja lauad paigaldada vähemalt 20-30 cm kõrgusele maapinnast kividele. Kivide ja puidu vahele panna puulipid. Iga laua- või prussirea vahele panna umbes 22millimeetrised puulipid. Laudade-prusside omavaheline kaugus ühes reas peab olema umbes 2-4 cm. Ladustatud prussid katta pealt veekindla, alt tuulduva kattega. Eelistada tuleks kõvakatteid. Kattele anda vähemalt 10kraadine kalle sademevee ärajuhtimiseks. Katuse laius ja kogu virna piisav kõrgus maapinnast aitab vältida vihmapritsmete sattumist saematerjalile. Tisleritöödeks mineva saematerjali otsad katta värviga, et prussid ja lauad otstest lõhki ei kuivaks. 54. Miks kasutatakse vaivundamente? Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik