piirdeaed. Lossi peahoone keskteljele viib läbi pargi paarisaja meetri pikkune sihitee, mille alguseks olev värav on kujundatud tuudorstiilis tornikestena. Mõisahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on riikliku kaitse all. Mõisaloss kerkis aastetel 1877-81, algselt asust lossiehitust kavandama Ernst Gotthard von Manteuffel vanem, kuid ehitamiseni jõudis plaan alles tema poja ajal. Lossihoone on üks Eesti kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Lossihoone üht
sealt edasi Toompeale suunduv Lühike Jalg. Keskaegse Tallinna peatänavaks kujunes aga Pikk tänav, mis viis Toompealt sadamasse. Selle ääres paiknesid kõik tähtsamad ühiskondlikud hooned nagu Suurgildi hoone, Mustpeade vennaskonna hoone, Olevi ja Kanuti gildi hooned. Neist enamik on suuremal või vähemal määral keskaegsel kujul säilinud. Erandiks on ainult Kanuti gildi hoone, mis asendati 1860ndatel aastatel tuudorstiilis hoonega. Pikk tänav kujutab endast Toompealt laskuva Pika jala pikendust ning ta lõpeb linnamüüri põhjaküljel paikneva Suure Rannaväravaga, mis asus tolleaegse sadama vahetus läheduses. Raekoja platsi ühendavad Pika tänavaga kolm lühikest tänavakest: Kinga ja Mündi tänav ning Pühavaimu kiriku lääneseinaga piirnev ainult jalakäijatele mõeldud Saiakang. Pikast tänavast läänes kulgeb sellega paralleelne ja ligikaudu sama pikk Lai tänav. Pikalt tänavalt
annaabi.ee 
