Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine
Osmolaalsus näitab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset
kontsentratsiooni ühes kilogrammis vees (Osm/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on
oluline osa vee ja elektrolüütide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee
puudus) avaldab mõju hüpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda
indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele
tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett
säilitavalt. Uriini eritub vähem ja kontsentreeritumalt.
Uriini osmolaalsus peegeldab kõige täpsemalt neerude lahjenduse ja kontsentreerimise
võimet ning varieerub tervetel noortel ja keskeas inimestel 501200 mosm/kgH2O vahel.
Isostenuuria korral on uriini osmolaalsus ~300 mosm/kgH2O, mis vastab erikaalule ca
1,010.
Tromboos-
thrombosis, -is, f.
annaabi.ee 
