Neuschwansteini loss
Neuschwansteini loss, mis seisab kaljurahnul keset Baieri Alpide metsaseid eelmägesid
Lõuna – Saksamaal, on maailmas kõige tuttavlikumaid romantilisi kuvandeid. Lossi eristab
see, et ta polnud ehitatud jõukuse ja võimuga uhkeldamiseks, vaid looja Ludwig II ja
väheste kaaskondlaste isiklikuks otstarbeks. Ludwigi isa Maximilian II oli 1837. a ehitanud
suveresidentsina ligidase Hohenschwangau lossi. See oli gooti stiilis. Ludwig kasvas seal üles
ning lossi muusikatoas tutvustatigi teda helilooja Richard Wagneriga, kelle ooprid avaldasid
noorele printsile sügavat muljet. 16- aastasena nägi ta R. Wagneri „Lohengrini“ esietendust
ning sattus vaimustusse heliloojast ja tema muusikast, sest tundis Lohengrinis ära oma
romantilise ideaali. Ludwig sai kuningaks kaheksateistkümneaastasena. Ta mõistis, et tal pole
poliitikaks kalduvust ega annet, tõmbus ta üha enam argielust müütide ja legendide maailma.