Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö
Igale karakterile on antud kirjaniku
poolt isikupärane jutustamisnurk. Lugedes jääb mulje, et eluline materjal esitab
end ise, kusjuures autori valiv ja kujundav sulg on täielikult varju jäänud. Autor ei
hinda oma tegelasi otseselt, ei seleta sellise käitumise põhjusi ega anna
väliskirjeldust. Inimesed räägivad endast ise. Samas väidab PaulEerik Rummo,
et autori kätt on veidike tunda: "Nad lõpevad mingi voolitud puändiga ja esitavad
tutvustatavaist rangelt ainult olulist, kusjuures jääb kahtlus, et olulisuse astme
määrajaks on olnud autor, mitte rääkija ise." (PaulEerik Rummo, ""Harala
elulood" kogutud kujul", Keel ja Kirjandus 1976 nr. 10). Ta mainib ka, et peab
"Harala elulugusid" selles mõttes isegi Mats Traadi romaanidest etemateks, kuna
autor jääb rohkem varju (mitte küll täiesti, nagu tema eelmisest väitest selgub) ja
eluline materjal pääseb puhtamalt esile.
annaabi.ee 
