Ujumine
vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik
ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt
rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus
Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine.
1869. aastal moodustati esimene ujujate
organisatsioon London Swimming Association, mis
korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud
meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete
olümpiamängude kavas. 1902. aastal tutvustasRichard
Cavill läänemaailmale krooliujumist, liblikujumine arenes
välja konnast ning seda hakati eraldi stiilina tunnustama
1952. aastal. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit,
Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010. aastal
tähistas Eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910
toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis.[2
Ujumine
Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või