Tammsaare ja Gailit elulugu
ehituses, mis viib meid lähemale käesoleva pealkirja all käsiteldavale teemale. Ühtlasi
kulmineerib just romaani esimeses köites situatsioonikoomika, niipalju kui sellele Tammsaare
juures üldse tähelepanu kingitakse. Hiljem, kui seda esineb siin-seal, pole sellel enam
iseseisvat tähtsust, vaid see sulab karakterkoomika arendamise sisse. Niisiis, eeskätt ,,Tõe ja
õiguse" I-s osas, algul pealegi jämekoomilisel kujul. Kui Pearu kohe tutvustamisstseenis tikub
esinema omaenda kaevu rüvetajana, kui ta naaberperemehe pulmas pidutülis kisub püksid
maha ja saab selle eest naistelt nõgestega nuhelda, kui kõrtsikakluses Andresega ta saab
kusagilt hellast kohast pigistada, siis need robustsed stseenid ilmutavad ürgset koomikat,
mõjudes nüüdisaegsesse lugejasse siiski vahest ehk enam loole arhailist varjundit andjaina kui
tõesti naljakaina. Koomilise ürgalgeid tulevatki otsida seksuaalselt pinnalt. Tänapäeva
annaabi.ee 
