tohutul hulgal rahvapärimusi, keskendudes üksnes Kalevipojale. Mõned inimesed peavad sellepärast ka raamatut 21. sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomustab väga hästi tüüpilisi eestlasi koomilises võtmes. ,,Kultusromaan "Rehepapp" ei kujuta eestlasi ja meie elu kõverpeeglis, vaid annab vägagi vahetu pildi meist ning meie tõelisest loomusest. Võtame nüüd hetkeks aja maha ja mõtleme rahulikult oma tutvuskonna ning laiemalt kogu meie ühiskonna peale. Ma olen kindel, et igaüks meist tunneb/teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu selleks Imbi ja Ärni, kes ainult võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat ja sirgeselgset Räägu Liinat
Liiklusseadused näiteks on ettenähtud selleks, et ei juhtuks pidevalt õnnetusi. Ma tean, et inimestel on valikuvabadus ja tahtevabadus teha asju nii nagu tahetakse. Näiteks see, et ma käin iga päev koolis, kuigi ma ehk ise üldse ei tahaks ja mõtlen, et milleks mul ometi seda vaja on. See, kas ma koolis käin, on mu vaba valik. Aga siiski, et tulevikus ka kuskile jõuda, pean ma käima ja õppima. Niisiis mõjutavad mu tahtevabadust mu soovid ja tõekspidamised. Hirm oma tutvuskonna poolt äratõugatud saada, või naerualuseks muutuda hoiab nii paljusid kinni, et see on kurb. Lihtsam on elada hommikust õhtusse, ja mitte pingutada. Mis siis kui ma ebaõnnestun? Kõik naeravad mu üle. Kui soovid elada kõigega, mida tahad ja väärid, pead sa jooksma iseenda jooksu. Ära kuula, mida teised sulle ütlevad. Loeb vaid see, mida sa ütled iseendale. Mitte keegi meist pole päriselt vaba, isegi kui võib tunduda, et on, sest ei ole suletud kuskile asutusse trellide taha
Läti Stereotüüp lätlastest on, et nad on töökad, puhtuse ja korraarmastajad. Nad austavad neid, kes neid austavad, peab tegelikkuses paika (Lapina & Rudina, 1996) Kuna Läti asub Põhja-Euroopas, siis võib pidada lätlasi jahedateks ja tagasihoidlikeks. Lätlased on enam suunatud suhtlemisele, usaldavad vähem paberit ja rohkem isiklikke ning tutvuskonna kaudu sõlmitud kontakte, muudavad hõlpsamini juba kokkulepitut. Parimaid tulemusi annab see, kui ettevõtja isiklikult suhtleb vastava ametiasutusega, ilmutades eelnevat lugupidamist läti keele ja Lätis toimuva arengu suhtes. Lätis annab mõnigi kord isiklik kohaleminek asutusse kiirema ning parema tulemuse, kui suhtlemine interneti vahendusel. Äris ja igapäevaelus saab peaaegu kõiki küsimusi lahendada ka vene keeles ja nooremate spetsialistidega inglise keeles. (Välisministeerium, 26
Põhiliseks näiteautoriks on Peeter Sauter, kuid on ka teisi. Üldised tunnused: Eesti kirjanduses klassikalise naturalistlik-realistliku suuna edasiarendus. Alguse saanud 19.saj Vilde ja teise realistide suundumusega. Teistsugused sotsiaalsed suhted, mis ei ole perekondlikud või kõrgklassi suhted (asendunud sõpruskonna või kontorisuhetega). Perekonna troob on oma tähtsuse minetanud selles kontekstis. Sotsiaalsed suhted ja muud tüüpi suhted on pigem tutvuskonna ja töösuhetega raamistatud või mõtestatud. Perekonna tähendus pole enam see, mis oli 30-60 aastat tagasi. Ennast pidevalt lagundav ja ülesehitav subjekt. Arusaam terviklikust indiviidist sedatüüpi kirjanduses ei peegeldu. Indiviid on fragmentaarne ja juhuslikest kontaktidest loodud. Teistsugused sotsiaalsed suhted, eepilise asemel minimalism, ilusa asemel inetus, argisus, üleva puudumine, mittekunstiline keel