Eesti keelte paabel
eesti keele oskus on vaid viimasel viiel aastal üle kahe korra kasvanud. Selles osas
ei saa lõimumist läbi kukkunuks nimetada. Lisaks ütleb autor, et ka sellesama
ettekande aja jooksul laieneb eesti keele oskus terves maailmas rohkem, kui see
unustamise ja surmade tõttu väheneb.
Eesti keelt seestpoolt vaadates pole põhjust ainult hõisata.
See kehtib ka keele kohta. Ma näen suurt eesti keele sfääri, kuhu sisse mahuvad
kõik erialakeeled, kõik kohalikud keeled, kõik tutvuskondade keeled kuni igaühe
isikliku keeleni välja. Osaliselt need põimuvad. On selge, et kogu selle keelesfääri
sõnavara ei valda mitte keegi. Kirjakeeles umbkaudselt 1 miljon + umbes 200 000
murdesõna.
Erialaterminid nõuavad eriti täpset kokkulepet. Vaidluste käigus seda
täpsustataksegi. Üheks daunitavaks liikumiseks peab autor olukorda kus erialade
esindajad oma kitsaid termineid üldkeelele peale suruvad. Praeguseks võib lisaks
kantseliidile rääkida ka sotsioliidist ja psühholiidist