Kahe inimese kooselu
(Karu, 1997: 5)
Täiskasvanuks tunnistamine andis poistele õiguse hakata paastumaarja- või jüripäevast alates
külatüdrukute juures ehal käima ja tüdrukud võisid poisse vastu võtta. Sobivamaks ajaks peeti
neljapäeva ja laupäeva, hiljem ka pühapäeva. Vana tava kohaselt ei olnud enam sobiv näiteks
poisi ja tüdruku omavaheline vestlemine päise päeva ajal, kahekesi koos teel käimine jne.
Ehalkäimine oli justkui kosjade-eelne kohustuslik ettevõtmine ja noorte tutvusesobitamise üks
vorme. (Kalits, 1988: 22)
Et kosjad korda läheks, selleks tuli kindlasti eeltööd teha. Teadupärast eelnesid tõelistele
kosjadele veel eelkosjad, kus kosjade sobivust kontrolliti. Veel eelmise sajandi esimesel
poolel on levinud nn. „kuulamine“. Kuulueideks või -naiseks oli tavaliselt keegi sugulane või
isamehe naine. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Kui kosjaviinad
vastu võeti, siis oli see kinnituseks, et ka kosjad vastu võetakse. (Meri 2003: 14)