Elust armastusest ja surmast, Anton Táehhov
mõeldes. Tsehhov-i näidendis on tegu tõelise armastustega, kus osapooled
kannatavad, kui ei saa näha oma armastust või olla koos oma armastatuga. Seal ei
loobita sõna armastus nagu see oleks lumepall talvisel kooliõuel. Sealsed
tegelased kasutavad seda läbimõeldult ning siiralt, lootes näidata oma tunnete
tugevust.
Selle erinevuse põhjustajateks võib nimetada interneti laia levikut, ning
tutvumisportaalide ja äppide olemasolu, kus vajadusel saab alati endale paari
tunniga otsida uue tuttava, kellega saab alati aega veeta ning n-ö puru silma ajada
armastusest, mis siis, et teatakse üksteist vähem kui kuu või aasta. Näidend
toimub vanemas ühiskonnas, kus äppe ei olnud ning internet polnud laialdaselt
levinud. Inimesed pidid kohutama silmast silma ja kuna tollel ajal oli vaja teha
palju tööd ning arendada oma annet, siis oli see aeg üpriski minimaalne. Seetõttu