„Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad – rahvamängud“
3.3. Seltskondlikud mängud
See liik mänge ei erine väga palju eelnevalt kirjeldatud liikidest. Nagu ikka, on mängu puhul
oluline see, et ta oleks hariv, pakuks lõbu ning võib-olla ka väikest võistlusmomenti.
Seltskondlike mängude olemuseks erinevalt õue-ning liikumismängudest, võib pidada fakti, et
mänge mängitakse kindlasti suuremas seltskonnas näiteks tuttavaks saamise eesmärgil.
Tänapäeval on seltskonnamängud suur osa sünnipäevadest ning tutvumispidudest.
Seltskondlikke mänge saab jagada väga mitmeks alagrupiks, näiteks on mängud pantide
lunastamisega ja pantide lunastamiseta (nt. ,,Pime tedrelaskja").
Jaanipäeval mängiti tihti ,,Käelappamist", mis on väga tore seltskondlik mäng. Esimene
mängija asetab käe lauale, teine paneb oma käe esimese peale, kolmas teise käe peale ja nii
edasi. Siis asetatakse kordamööda peale veel ka teised käed. Edasi hakatakse kordamööda