Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Laevaehitus ja meresõit
Peamisteks laevaheitus keskusteks kujunesid Häädemeeste ja Laahemaa- ehitati peamiselt purjekaid
Seilati Riiga (kive ja küttepuitu), Peterburi (kirpsi), sõideti ka Soome Rootsi vahet.
Metskaptenid- ilma hariduseta meremehed- Enn Uuetoa.
Suurim sissetulek tuli salakaubandusest- soome anti vilja, saadi soola mis 4 korda eestis kallim oli.
Mitmel pool eestis asutati merekoole millest tuttum oli Heinaste merekool 1864.
Väljarändamine
1863a kehtestai uus passiseadus kui talurahvas said liikuda kogu vene keiserriigi piires, tuues kaasa ulatusliku
väljarände.
Loodi eesti asundusi nt Krimmi, kaukaasiasse ja isegi Vaikse ookeani rannikule.
Paljud väljarändajad tulid peagi tagasi, sest ootused ei vastanud tegelikkusele.
Tööstuse ja kaubanduse areng