Keel ja Kõne
maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus
maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul
ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja
puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest
tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti ja teistes meile tuttavamates keeltes on niisugune
ettekujutlus, et tuul on selline asi, mis vahel puhub ja vahel ei puhu. Aga tuul on olemas eraldi
puhumisest. Seevastu nendes indini keeltes, millele pöörasid tähelepnu Sapir ja Whorf, on loodusjõudude
kujutamine täpsem, kuna nad pole ju olems niisugust tuult mis ei puhuks. Sedalaadi näidetele toetudes on
väidetud, et keel peaks määrma maailma nägemise ja maailmast mõtlemise viisi. Maailma kujutmises on